| Üks tark inimene ütles mulle kunagi, et kunstiajaloolane puhkab ainult grüünes. Samas ehk kehtib see tegelikult kõikide inimeste kohta – inimühiskonna tormlev areng on evolutsioonist pika puuga mööda kihutanud, mistõttu motoriseeritud, tormlev, vilkuv ja lärmakas linn võib meie koopainimese-ajud ära kurnata ja segadusse ajada; püüan pildil kujutada urbanisatsiooni ja inimese küllaltki ebaloomulikku ja paradoksaalset vahekorda ja – igatsust grüüne järele. |
